Kolm võimalust, kuidas saada vaktsineerima

  • Helista telefonil 1247 – riigi infotelefonil saab endale vaktsineerimiseks aja broneerida ja samuti saab sealt infot ilma eelregistreerimiseta toimuvate kiirvaktsineerimiste kohta. Infotelefoni konsultantidelt saab ka vastuseid lihtsamatele küsimustele vaktsineerimise kohta.
  • Broneeri aeg digiregistratuuris www.digilugu.ee – logi sisse ID-kaardiga, mobiil-ID-ga või SMART-ID-ga, vali maakond. Sulle kuvatakse esimesed saadaolevad ajad. Kui soovid vaktsineerida konkreetsel kuupäeval, pead valima ka kuupäeva. Alla 18-aastastele saab digiregistratuuris aja broneerida lapsevanem või ametlik hooldaja.
  • Mine lihtsalt kohale – info ilma eelregistreerimiseta toimuvate vaktsineerimiste kohta on koondatud veebilehele https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/. Pead siiski arvestama, et võib olla järjekord ja võib-olla tuleb oodata päris kaua. Infot kiirvaktsineerimiste kohta annab ka infotelefon 1247.
  • COVID-19 vaktsineerimine on kõigile Eesti elanikele, sh ravikindlustuseta inimestele ja Eestis elavatele, töötavatele ja õppivatele välisriigi kodanikele tasuta.

Milliseid vaktsiine Eestis kasutatakse?

Kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on ohutud, efektiivsed ja kvaliteetsed ning kaitsevad ka uute ja agressiivsemate COVID-19 viirusetüve puhul raske haigestumise vastu. Täiskaitse saavutamiseks on väga oluline läbi teha kogu vaktsineerimiskuur ja mitte loobuda teisest kaitsesüstist.

Moderna (uue nimega Spikevax) vakstiini puhul tuleb teha kaks kaitsesüsti 4-nädalase vahega.

Pfizer-BioNTech Comirnaty puhul tuleb teha kaks kaitsesüsti 6-nädalase vahega.

Jansseni puhul tuleb teha üks kaitseüst.

Vaxzevria (Astra Zeneca) puhul tuleb teha kaks kaitsesüsti 12-nädalase vahega.

Mida silmas pidada enne vaktsineerimist:

  • Võta kaasa isikut tõendav dokument.
  • Mine vaktsineerima õigeaegselt. Anna esimesel võimalusel teada, kui sa ei saa kokkulepitud ajal vaktsineerima minna, nii aitad vältida dooside kadu ja leida kiiresti enda asemele järgmise vaktsiinisoovija.
  • Vaktsineerimise info kantakse digilukku. Soovi korral võta kaasa kollane immuniseerimispass.

Mida silmas pidada pärast vaktsineerimist:

  • Pärast vaktsineerimist tuleb jääda 15 minutiks tervishoiutöötaja jälgimisele.
  • Vaktsineerimise järgselt võib esineda kõrvaltoimeid, mis mööduvad, ent võivad olla häirivad. Kui sul tekib palavik, lihas-või liigesvalu, siis  puhka, joo piisavalt vedelikku, vajadusel võta paratsetamooli tablett (täiskasvanule 1000 mg). Need kõrvalnähud mööduvad üldjuhul paari päevaga. Ka pärast palaviku möödumist peaks organismile andma mõne päeva aega taastumiseks, nt enne sportima asumist.
  • Kui vaktsineerimise järgsed kõrvaltoimed on tavatult häirivad, kestavad kauem kui 2–3  päeva, siis võta ühendust perearstiga või helista numbrile 1220.
  • Teine vaktsiinidoos tehakse üldjuhul samas kohas, kus esimene doos. Küsi täpsemat infot esimest doosi saades ning mine teise doosi jaoks antud ajal ja antud kohta kindlasti kohale.

Vaktsineerimine, kui oled põdenud COVID-19

  • Kui oled COVID-19 haiguse läbi põdenud, mine vaktsineerima, kui haigestumisest on möödunud ligikaudu 6 kuud. Sulle tehakse üks vaktsiinidoos ja seejärel on vaktsineerimiskuur lõpetatud. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, on pikaajalise kaitse tagamiseks soovituslik vaktsineerida vaid ühe doosiga. Läbipõdenutele ei ole teise doosi tegemine vajalik, samuti võib sel juhul esineda rohkem kõrvaltoimeid.
  • Kui haigestud kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist COVID-19 haigusesse, loetakse sind läbipõdenuks ning vaktsineerida tuleb ühe doosiga ja soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist.
  • Kui haigestud COVID-19 haigusesse rohkem kui kaks nädalat pärast esimest vaktsiinidoosi, kuid enne teise doosi saamist, siis ei ole vaja teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuur loetakse lõpetatuks.