Info COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta
ERR 08.10.2021 Vaktsineeritud inimestel on kolm korda väiksem tõenäosus haigestuda ja ligi kaheksa korda väiksem tõenäosus haiglaravi vajaduse järele, ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, professor Joel Starkopf. Starkopfi sõnul on kliinikumis selgelt näha, et haiglaravi vajavad ennekõike vaktsineerimata inimesed. Strarkopf pani inimestele südamele, et nad vaktsineeriks end COVID-19 vastu. “Seeläbi kaitsete mitte ainult ennast, vaid tagate ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse kogu ühiskonnas tervikuna. Teie lähedaste hulgas on kindlasti inimesi, kes vajavad arstiabi muul põhjusel, kui COVID-19. Palun tehke see neile võimalikuks!” Loe rohkem…
Teised vaktsiinidega välditavad haigused
Nakkushaiguste leviku ennetamiseks ning inimeste tervise kaitseks on riikliku immuniseerimiskava alusel kõigile lastele võimaldatud vaktsineerimine järgmiste nakkushaiguste vastu:
1) tuberkuloos;
2) B-viirushepatiit;
3) difteeria;
4) teetanus;
5) läkaköha;
6) poliomüeliit;
7) leetrid;
8) punetised;
9) mumps;
10) Haemophilus influenzae tüüp b nakkus;
11) rotaviirusnakkus;
12) inimese papilloomiviirusnakkus.
Täiskasvanutele on tagatud difteeria ja teetanuse vaktsiin (dT) iga 10 aasta järel.
Riikliku immuniseerimiskava alusel tehtud vaktsiinid on patsiendile tasuta. Riikliku immuniseerimiskava leiab SIIT.
Täpsemat infot vaktsineerimise ning vaktsiinide kohta leiab Terviseameti poolt hallatavalt lehelt www.vaktsineeri.ee .
Reisides teistesse riikidesse peab teadma antud riigi kohta antud soovitusi nakkushaiguste ennetamiseks ja reisivaktsineerimiste tegemiseks. Info reisivaktsineerimiste kohta on leitav samal lehel www.vaktsineeri.ee.
Info COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta
25.01.2021 Perearst dr Marje Oona vastused Delfi lugejate küsimustele koroonavaktsiini ja vaktsineerimise kohta. “Vaktsineerimine on palju ohutum, kui haiguse läbipõdemine,” toonitab ta.
Ajakiri Perearst jaanuar 2021 Marje Oona: “Vaktsineerimise peamise kõrvaltoimena olen näinud rõõmu ja vabanemise tunnet”.